A journey of a thousand miles begins with a single step..... START Planeerisime perega reisida Sakasmaal, Austrias ja Tšehhis, kokku kaks nädalat. Kaks last (4-a pisipiiga ja 12-a kutt) vedasime koos endaga kohe kaasa. Kõige vanem, 17-a perepoeg lendas Viini ning reisis meiega koos üheksa viimast päeva. Lennuplaan nägi ette lendamist Tallinnast Saksamaale Münchenisse . Olin lugenud hirmuäratavaid jutte lendude ärajäämisest ning edasi lükkamisest, kuna lennujaamade töötajaid on vähe. Päev enne reisi check-inni tehes laabus kõik kenasti. Õnnestus isegi valida istumiskohad sedasi, et pisipiiga saaks aknast välja vaadata. Lennujaamas pikka ootamist kuskil ei olnud ning kõik laabus kenasti. Lisaks ühele kohvrile, mille ärandmise eest olime tasunud, saime tasuta ära anda ka teise kohvri. Lennuk oli inimesi täis, pidi kandma maski. Tasuta jagati lennukis vett ning enne maandumist šokolaadi. Lennujaamas võtsime rendiauto Avisest, mille olime eelnevalt Eestis broneerinud, et võtta su...
Esimene hammas särab suus, esimesed sammud selja taga... Maailm sinu jaoks on uus - mis siis muud kui kasva aga! Pean ütlema, et pea kõiki suuri ja tähtsaid elusündmusi on õnnestunud meil ette planeerida ja kavandada. Ja kui mõni otsus on vastu võetud, siis meil ei ole olnud kunagi kombeks tagantjärgi hiljem mõelda, et kas see ikka oli nüüd kõige õigem või mis siis, kui oleks teinud midagi nii või naa... Nii siis juhtuski, et samamoodi pisitasa hiilis meisse teadmine, et üks laps võiks meie seni kahelapselises peres veel olla. Kasvatada suureks kolm last tundus meie võimetele vastav, vaesusesele lähemal rahalises mõttes oleme pärast teise lapse sündi nagunii juba. On siis meie ainukesed pensionisambad, kellele meil suuri varandusi pärandada ei ole, kui keda kindlasti on suure armastusega kasvatatud ning asjadest olulisemaks hinnatakse mälestusi - just neid ühiseid! Seda, et tulemas on just Eliise (ehk tüdruk), saime tegelikult teada raseduse lõpupoole. Kaks ...