Tiburott.NET

Meie laps loeb varbakesi, ise ta need puhtaks pesi, sipa-sapa käis ta vannis, kaasas kummist mängukannid. Toas   käib rõõmus jutuvada, lapsuke sai varbaid sada, ütle, kuhu teised   peitsid, mina ainult kümme leidsin. Andreas sündis 01. juunil 2010.a kell 10.46. Sellest, mis sellele olulisele daatumile nädala jooksul järgnes, olen juba kirjutanud . Nimi oli meil talle ka veel tükk aega lahtine. Mees küll üsna pea pakkus Andreas välja, aga mulle tundus see alguse kuidagi liiga pikk ja hellitusnime sellest nagu ka ei anna välja võluda... Aga mida rohkem sai kaalutud, seda enam tundus, et on küll täitsa Andrease nägu poiss :)   Et kõik ausalt ära rääkida, peab mingist otsast alustama. Võib-olla siis sellest, et Andreas on olnud päikeseline ja rõõmus poiss üsna sünnist saati. Mured, mis esimesel eluaastal olid, on ikka sellised, mis beebidega seoses tekkida võivad.   Päris alguses tehti põnnile vereproov, et olla kindel, et kilpnäärme talitus...

Tööintervjuud Ameerikas on nagu seiklus omaette, nagu ameerika mäed - kunagi ei või teada, millise ootamatu pöörde see võib teha ja mis suunas kulgema hakata. Eriti kehtib see suurmate korporatsioonide kohta ja vist New Yorki IT ettevõtete kohta üldse. Te küsite, et milliset ma räägin? Et kas see ei olegi tööandja võimalus küsida tööga seotud küsimusi ning saada kandidaadiga tuttavaks? Et tööandja on su CV-ga juba põhjalikult tutvunud ning tahab täpsustada töö jaoks olulisi asjaolusid, et see kandidaat on ikka sobilik? Ei, mu kulla lugejad, nii lihne see ka ei ole. Ilmselt on paslik alustada natuke kaugemalt kui tööintervjuu ja rääkida esmalt CV-st. Siin ei kasutata CV-d, vaid resume-d (kui sa ei tea selle vahet, siis vaata Google-st järele). Ja siin on resume valdavalt  recruiteri  (inimene, kes tegeleb värbamisega, kuid ei ole seotud ühegi tööle võtva ettevõttega) töövahed, sealt otsitakse märksõnu, mis on olulised mingile tööle. Seega, väga oluline on siin, et sinu r...