Tundub nii, et mida raskemad on ajad, seda rohkem paneb müstika ja muu selline käega vähemkatsutav inimesi huvitama. Ka ise olen tähele pannud, et päeva jooksul laekunud lehti lugedes viimasena lasen silmad üle päeva horoskoobist. Huvitav, miks see nii on? Kas me tahame leida kinnitust, et meil võib kõige selle häda ja viletsuse keskel siiski hästi minna? Või otsime päeva jooksul juhtunud sündmustele nii öelda kinnitust, et jah, näe, mul oligi selline asi horoskoobis ja sellega nagu rahustame end juhtunud ebameeldivuste toimumise suhtes. Aastavahetuse Õhtuleht avaldas mitme ennustaja ennustused aastaks 2011 ja esimest korda ma tundsin, et ma olen justkui sõltuvuses sellest "värgist". Ma kuulsin kellegilt, et mingi ajaleht olla avaldanud ka Edda Pauksoni aasta horoskoobi ja ma tundsin, et ma pean seda lugema. Miks? Kas see Õhtulehe vahel olnud ennustuste virr-varr ei olnud juba piisavalt õudne? Jah, ma tahtsin lugeda oma tähemärgi ennustust, sest aastavahetusel tehtud ots...