Tiburott.NET

Vaata ema, olen tuul - mängin sinu juustes. Sosistan sul kõrva tasa: "Olen sinu juures." Vaata ema, olen kuu - öösel sind ma paitan. Naeratus on sinu suul, unenäos sind aitan. Vaata ema, olen päike - sinu silmis säran. Näen seal hulga pisaraid, pühi need nüüd ära. Vaata ema, olen lumi - nõnda külm ja valge. Akna taha teen sul kohe hästi mitu hange. Vaata ema, olen vihm - märjaks teen su põsed. Kui vaid saaks, siis uhuks ära kõik su suured mured. Vaata ema, olen siin, sinu südames ja hinges. Olen sinu lähedal - SINU VÄIKE INGEL. (autor teadmata, pärit ühest foorumist) ----------------------------------------------------------------------------------- kes peaks koldest kustutama tule kui me rõõmu aeg saab täis kui me varje   seintel enam pole kui me vahel valu käib kes peaks laualt koristama   killud puruneb kui lootus meis kelle hinge saatus riismed   pillub kõigest olnust vabaks meid keegi alati me ööd lööb   kokku salamisi mured viib alles hiljem näed...

If you could pack up, move & start all over, where would you go? Kui saaksid asjad kokku pakkida, ära kolida ja alustada uuesti algusest, kuhu sa läheksid?   Ühel talvelõpu lörtsisel ja pimedal päeval istun tugitoolis ja vaatan aknast välja meie suurele rõdule, kus 9-kuune pisim pereliige mõnusalt magab ega lase ennast tuulest ega vihmast segada. Istun vaikses toas ja mõtlen, et mis sellest kõigest saab ja kuidas  minema hakkab, kui tõesti selle sammu astume. Pikka aega ei julenud isegi omavahel kuidagi otse välja öelda, et jah, nüüd me läheme! Kuni rääkisime ka suuremale lapsele, et sellised mõtted meil on ja mida ta sellest arvab.   Kui me saaksime asjad kokku pakkida ja alustada uuesti, siis me teame, kus me seda teeksime. Ameerikas. :) Aga miks ei peaks saama, kui soov, tahtmine ja pealehakkamine on. Praegu veel on kõik need muidugi  üsna muutuva väärtusega omadused - just sellisel pimedal päeval kipub pealehakkamine takerduma olmelistesse ...