Tiburott.NET

Oletame, et mingil põhjusel on sul vaja lugeda Exceli failist andmeid, mis arvutatakse välja Excelis kirjutatud macro poolt. Kuidas seda teha C#? Esmalt on meil vaja lisada  Reference  sellisele assemblyle nagu Microsoft.Office.Interop.Excel. Juhul kui kompileerimisel saada hulk kummalisi vigu nagu 'Interop type Microsoft.Office.Interop.Excel.ApplicationClass cannot be embedded', siis tuleks selle assembly propertites muuta parameeter  Embed Interop Types  False  peale. Edasi ei ole juba midagi keerukat, loome ApplicationClass objekti: var excelApp = new Excel.ApplicationClass(); Avame faili: var workBook = excelApp.Workbooks.Open("faili nimi.xlsm", false, false, Missing.Value, Missing.Value, Missing.Value, true, Missing.Value, Missing.Value, true, false, Missing.Value, false, true, Missing.Value); Käivitame macro: excelApp.Run("macro nimi"); Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et sellisel moel macrot käivitades leitakse üles  Module...

Käisin siis enne äratulekut kinos ka ikka ära. Kino ise asus ühe kaubanduskeskuse juures, suuruselt võrreldav meie CC Plaza-ga, ühesõnaga väike siinses mõistes. Filmiks, mida vaadata, sai valitud Transformers 3 ja 3D variant. Minu üllatused algasid siis, kui jõudsime kinno. Pileti ostadki onu või tädi käest, kes istub poolenisti klaasist putkas, just nagu filmidest on nähtud. Ja arvake ära, mis maksab siin 3D kino pilet. Pakkumisi on? Kui sa sihtisid $15 kanti, siis ikka väga palju pakud, ka $10 on liig-mis-liig. $6 on pilet siin. See teeb jämedalt 4€ praeguse kursi juures. Ja 3D film! Tekib küsimus, kas ikka minna veel meil kinno? Minul küll tekkis. Teine üllatus oli see, et pileti peal ei olnud mingit istekohta märgitud. Siin ostad pileti ja istud sinna, kus on vaba ja sulle meeldib. Meie jõudsime kinno 20 min. enne seansi algust, seega saime valida terve saali piires. Toolid on samasugused mugavad kui meie CC Plaza kinos, KUID - et ennast veelgi mõnusamalt filmi vaatami...

Meie laps loeb varbakesi, ise ta need puhtaks pesi, sipa-sapa käis ta vannis, kaasas kummist mängukannid. Toas   käib rõõmus jutuvada, lapsuke sai varbaid sada, ütle, kuhu teised   peitsid, mina ainult kümme leidsin. Andreas sündis 01. juunil 2010.a kell 10.46. Sellest, mis sellele olulisele daatumile nädala jooksul järgnes, olen juba kirjutanud . Nimi oli meil talle ka veel tükk aega lahtine. Mees küll üsna pea pakkus Andreas välja, aga mulle tundus see alguse kuidagi liiga pikk ja hellitusnime sellest nagu ka ei anna välja võluda... Aga mida rohkem sai kaalutud, seda enam tundus, et on küll täitsa Andrease nägu poiss :)   Et kõik ausalt ära rääkida, peab mingist otsast alustama. Võib-olla siis sellest, et Andreas on olnud päikeseline ja rõõmus poiss üsna sünnist saati. Mured, mis esimesel eluaastal olid, on ikka sellised, mis beebidega seoses tekkida võivad.   Päris alguses tehti põnnile vereproov, et olla kindel, et kilpnäärme talitus...

Tööintervjuud Ameerikas on nagu seiklus omaette, nagu ameerika mäed - kunagi ei või teada, millise ootamatu pöörde see võib teha ja mis suunas kulgema hakata. Eriti kehtib see suurmate korporatsioonide kohta ja vist New Yorki IT ettevõtete kohta üldse. Te küsite, et milliset ma räägin? Et kas see ei olegi tööandja võimalus küsida tööga seotud küsimusi ning saada kandidaadiga tuttavaks? Et tööandja on su CV-ga juba põhjalikult tutvunud ning tahab täpsustada töö jaoks olulisi asjaolusid, et see kandidaat on ikka sobilik? Ei, mu kulla lugejad, nii lihne see ka ei ole. Ilmselt on paslik alustada natuke kaugemalt kui tööintervjuu ja rääkida esmalt CV-st. Siin ei kasutata CV-d, vaid resume-d (kui sa ei tea selle vahet, siis vaata Google-st järele). Ja siin on resume valdavalt  recruiteri  (inimene, kes tegeleb värbamisega, kuid ei ole seotud ühegi tööle võtva ettevõttega) töövahed, sealt otsitakse märksõnu, mis on olulised mingile tööle. Seega, väga oluline on siin, et sinu r...

Vaata ema, olen tuul - mängin sinu juustes. Sosistan sul kõrva tasa: "Olen sinu juures." Vaata ema, olen kuu - öösel sind ma paitan. Naeratus on sinu suul, unenäos sind aitan. Vaata ema, olen päike - sinu silmis säran. Näen seal hulga pisaraid, pühi need nüüd ära. Vaata ema, olen lumi - nõnda külm ja valge. Akna taha teen sul kohe hästi mitu hange. Vaata ema, olen vihm - märjaks teen su põsed. Kui vaid saaks, siis uhuks ära kõik su suured mured. Vaata ema, olen siin, sinu südames ja hinges. Olen sinu lähedal - SINU VÄIKE INGEL. (autor teadmata, pärit ühest foorumist) ----------------------------------------------------------------------------------- kes peaks koldest kustutama tule kui me rõõmu aeg saab täis kui me varje   seintel enam pole kui me vahel valu käib kes peaks laualt koristama   killud puruneb kui lootus meis kelle hinge saatus riismed   pillub kõigest olnust vabaks meid keegi alati me ööd lööb   kokku salamisi mured viib alles hiljem näed...

If you could pack up, move & start all over, where would you go? Kui saaksid asjad kokku pakkida, ära kolida ja alustada uuesti algusest, kuhu sa läheksid?   Ühel talvelõpu lörtsisel ja pimedal päeval istun tugitoolis ja vaatan aknast välja meie suurele rõdule, kus 9-kuune pisim pereliige mõnusalt magab ega lase ennast tuulest ega vihmast segada. Istun vaikses toas ja mõtlen, et mis sellest kõigest saab ja kuidas  minema hakkab, kui tõesti selle sammu astume. Pikka aega ei julenud isegi omavahel kuidagi otse välja öelda, et jah, nüüd me läheme! Kuni rääkisime ka suuremale lapsele, et sellised mõtted meil on ja mida ta sellest arvab.   Kui me saaksime asjad kokku pakkida ja alustada uuesti, siis me teame, kus me seda teeksime. Ameerikas. :) Aga miks ei peaks saama, kui soov, tahtmine ja pealehakkamine on. Praegu veel on kõik need muidugi  üsna muutuva väärtusega omadused - just sellisel pimedal päeval kipub pealehakkamine takerduma olmelistesse ...

Tundub nii, et mida raskemad on ajad, seda rohkem paneb müstika ja muu selline käega vähemkatsutav inimesi huvitama. Ka ise olen tähele pannud, et päeva jooksul laekunud lehti lugedes viimasena lasen silmad üle päeva horoskoobist. Huvitav, miks see nii on? Kas me tahame leida kinnitust, et meil võib kõige selle häda ja viletsuse keskel siiski hästi minna? Või otsime päeva jooksul juhtunud sündmustele nii öelda kinnitust, et jah, näe, mul oligi selline asi horoskoobis ja sellega nagu rahustame end juhtunud ebameeldivuste toimumise suhtes. Aastavahetuse Õhtuleht avaldas mitme ennustaja ennustused aastaks 2011 ja esimest korda ma tundsin, et ma olen justkui sõltuvuses sellest "värgist". Ma kuulsin kellegilt, et mingi ajaleht olla avaldanud ka Edda Pauksoni aasta horoskoobi ja ma tundsin, et ma pean seda lugema. Miks? Kas see Õhtulehe vahel olnud ennustuste virr-varr ei olnud juba piisavalt õudne? Jah, ma tahtsin lugeda oma tähemärgi ennustust, sest aastavahetusel tehtud ots...