Siidisukad ja samovar ehk 4+1 Euroopas.

A journey of a thousand miles 

begins with a single step.....

START

Planeerisime perega reisida Sakasmaal, Austrias ja Tšehhis, kokku kaks nädalat. Kaks last (4-a pisipiiga ja 12-a kutt) vedasime koos endaga kohe kaasa. Kõige vanem, 17-a perepoeg lendas Viini ning reisis meiega koos üheksa viimast päeva. 

Lennuplaan nägi ette lendamist Tallinnast Saksamaale Münchenisse. Olin lugenud hirmuäratavaid jutte lendude ärajäämisest ning edasi lükkamisest, kuna lennujaamade töötajaid on vähe. Päev enne reisi check-inni tehes laabus kõik kenasti. Õnnestus isegi valida istumiskohad sedasi, et pisipiiga saaks aknast välja vaadata. Lennujaamas pikka ootamist kuskil ei olnud ning kõik laabus kenasti. Lisaks ühele kohvrile, mille ärandmise eest olime tasunud, saime tasuta ära anda ka teise kohvri. Lennuk oli inimesi täis, pidi kandma maski. Tasuta jagati lennukis vett ning enne maandumist šokolaadi.

Lennujaamas võtsime rendiauto Avisest, mille olime eelnevalt Eestis broneerinud, et võtta suund  Austriasse Salzburgi. Kahjuks selgus, et Eestis meile broneeritud auto ei tohi aga siseneda Tšehhi ning vajab makse tagamiseks ka kahte krediitkaarti. Noh, torisesime siis natuke ja leidsime ikkagi kena lahenduse.  Auto - Škoda Kodiaq - mahutab meid, meie kohvrid ning viie päeva pärast Viinis ka meiega liituva kolmanda lapse. Samuti võib sellega ka Tšehhi minna, mis oli samuti väga oluline. 

Saksamaa ja Austria teedel liiklemine on puhas lust. Teed on laitmatus korras, kuid ühel-kahel korral ootasime ummikute tõttu ikkagi piinavad kümme minutit. Kui kiirteel ei ole kiiruse kohta liiklusmärki, võib kiiruse ise valida. See on päris vinge seadus, mis neil siin on.  

SALZBURG, AUSTRIA

Mis teil seondub esimese mõttena Austriaga? Kas 1965. aastal tehtud film "Helisev muusika", Anneli Peebo, Mozart või hoopis viini šnitsel? 

Austria koosneb üheksast liidumaast. President on ametis kuus aastat ning tähtsaim poliitiline tegelene on kantsler (nagu Saksamaalgi). 95% riigi elanikkonnast räägib saksa keelt, kuid paljudel asjadel on Austrias erinevad nimed võrreldes Saksamaaga. Austrias peetakse väga lugu kõikidest traditsioonidest, see rahvas austab väga oma traditsioone. Rahvariideid kandes võib julgelt minna ka ooperi elegantsetele ballidele. 

Imekena Salzburg, mis meid kolm ööd võõrustab, asub samanimelisel liidumaal, mis on kõrgete mägede ala. Võimsad mäed kerkisid meie vaatevälja, kui olime kiirteelt maalilisematele teedele keeranud, keerutanud väikeste külakeste vahel, mille majade katused olid punased, ning mida ääristasid suured maisi- ning viljapõllud, läbinud languse alla orgu 12 % 800 m jooksul, ning veel tõuse ja langusi. 

Salzburg on kindlasti turismimagnet, Mozarti linn. Siin toimub ka väga kuulus ja prestiižne kultuurifestival.  

Teisel päeval hommikul pärast hotellis Adlerhof hommikusöögi manustamist (noh oli enam-vähem okei, aga kohvi oli kehvapoolne ning sooja toitu ei olnud üldse, v.a. keedumunad) otsustasime autoga mitte üldse liigelda ning liikuda oma ringkonnas ringi jalgsi. Sedasi näeb nii planeerides kui ka kogemata palju toredat ja huvitavat. 

16. juunil on Austrias rahvuslik püha ning seetõttu on suletud kaubanduskeskused ja poed, v.a. väiksemad toidupoed. Ostsime kaasa mitu veepudelit, sest ilmad on väga kuumad.

Võtsime kõigepealt suuna imekena Mirabelli lossi juurde, et sealses aias jalutada. Sissepääs on tasuta. Uhke linna südames oleva lossi aias on tore Pegasusega purskkaev, mis on olnud üks filmi "Helisev muusika" võttepaiku. Seal laulsid lapsed ja Maria laulu "Do Re Mi". 

Väga palju oli inimesi ja jalutajaid, lossi aias oli ühes varjulisemas kohas mängimas puhkpilliorkester, keda inimesed olid koondunud kuulama.

Vahva päkapikkude aed, mis ka on osa lossiaiast, sisaldab üle 20 päkapiku skulptuuri, mis peaksid olema loodud juba 1695. aastal. Iga päkapikk on erisugune ning tore vaadata. Selle leiab samuti Mirabelli lossi juurest. 

Teine vinge koht, mille külastamise me veel sujuvalt ette võtsime, olles juba jala liikumas, oli uhke kindlus mäe otsas: Festung Hohensalzburg. Kindlus on kindlasti nähtav Salzburgi vanalinnas jalutajale. Uhke 11. sajandist päris kindlus on muljetavaldav. All inclusive perepilet 42.- eest võimadas kindluses kõike külastada, samuti ülesse ja alla sõidu moodsal köisraudteel, et vähendada jalavaeva mäkke ronimisel. 

Kindluse muuseumis sai ka keskmine laps, kelle iga on selline, et kõigest enam nii kergesti ei vaimustu (vastupidiselt pisipiigale, kes vaimustub kõigest), vaadata rüütlite ajastuga seonduvaid raudrüüsid, relvi jms. Poest ostsime kaasa ühe magneti, rüütli kujukese ja kotikese piigale.

Meie sõime rahvuslikku Viini šnitslit kindluses asuvas söögikohas, mille hinnatase ei ole muidugi ülisoodne, kuid toit ning teenindus super ja kõhud hiljem kõvasti täis. Kindlusest ära tulema hakates saime vihma ja müristamist, kuid kaua see ei kestnud. 

 

Salzburgi vanalinn on muidugi pungil ajalugu igal sammul. Ahhetamist ning ringi vaatamist jagub küllaga. Palju on vahvaid purskkaevu, mida kaunistavad erinevad skulptuurid. Kirikuid on mitmeid, paljudesse võib sisse astuda ning 1 euro eest süüdata küünla lahkunud lähedasele. Suveniiripoekesi ning söögikohti samuti jagub. Toredad pagaripoekesed pakuvad kohvi ning saikesi. Toredad sillad on kas ainult jalakäijatele või autodele. Täna oli palju ka tänavakaubandust. Lossi juures olid näiteks itaalia teemaga telgid toitudest nõudeni. 

Üsna sageli aga jäävad silma suitsu tossavad inimesed. Ebameeldiv suitsuving hõljub hotellitoa akna all ning tänavatel. Eestis seda enam nii sageli nagu kuidagi ei märkagi, aga siin on ikkagi see täitsa tuntav. Tubakatooteid müüakse eraldi poodides, kuid suitsetamiskohtadel selliseid piiranguid ei ole nagu meil. 

Kui mõtlete, et võiks külastada ühte asjalikku muuseumi, mis oleks huvitav erinevates eas lastele ning ka endale, siis soovitame julgelt Salzurgis hiigelsuurt muuseumit nimega Haus der Natur. See vahva muuseum asub neljal korrusel ja poolkorrusel ning 7000 ruutkilomeetril. Seal näeb näiteks dinosaurusi, Euroopa ja Ameerika loomi, koduloomi, Tiibeti elu-olu, inimese anatoomiat, inimese maandumist Kuul, planeetide süsteemi, jää-aega, teadlase, kelle nimi on Doppleri, saavutest, evolutsioonist. Elusloomi nägi akvaariumis (kalad, alates väikestest Nemodest kuni haini), samuti kilpkonni ning madusid. 

Sellises muuseumis peab varuma küllaldaselt aega ning vahepeal puhkama, et siis edasi toredaid väljapanekuid avastada. Väga soovitan lastega minna!

GRAZ, AUSTRIA

Järgmisena võtsime ette maalilise teekonna läbi Austria külakeste Grazi. Selle kena linnakese ligidal asub kuulsa Arnold „Terminaator“ Schwarzeneggeri sünnikoht linnakeses nimega Thal. Sõit oli küll pikk, kuna meie tark navigatsioonisüsteem vältis maksustatud kiirteed, aga selle eest superilus ning väga palju ahhetamist ja ohhetamist pakkuv. 

Broneerisime endale kaheks ööks Grazis korteri, mille eest tasumine toimus juba varem ning sisse pääsemine on koodiga. Väga mugav viis, kui pere on suurem või lihtsalt soov korterit kasutada. Ma olen kõik elamised alati broneerinud Booking.comi kaudu. 

Hommikul tegime endale praemuna, peekonit ning kapselkohvi. Austrias olles tasub tähele panna, et pühapäeviti on suured kaubanduskeskused ja enamik toidupoode kinni. Ka müüjad puhkavad. Avatud on ainult väiksemad Sparid näiteks raudteejaamades, bussijaamades või mõnes sellises kohas. 

Arnoldi majamuuseum Thali linnakeses on kergesti leitav ning pakub kindlasti suurt huvi neile, kes on tema fännid. Sündinud 1947. aastal politseinikust isa ning ema perre teise lapsena, jutustab see maja, kuidas ja kus ta kasvas, alustas kulturismiga tegelemist, võitis seitse korda Mr Olympia, milline oli tema filmikarjäär ning kuberneri staatusest. Sissepääs pole kallis ning kahekordses majas ringkäik ei ole samuti hirmus pikk, aga selle eest ikkagi väga huvitav. 

Soovi korral ostke kaasa väike kujuke või magnet või hoopis t-särk, millele on trükitud Arnoldist pliiatsitehnikas joonistatud pilt, mille tegemisele kuulus 150 tundi. 

Minge vaadake, milline oli kõige tuntuma austerlase kasvamine ja kujunemine majas, millest nüüd on saanud muuseum, millele on ta ise oma heakskiidu andnud. Kellele on muuseum avatud juba tema elu ajal? 

Grazis tasub kindlasti külastada ka vanalinna ning Schlossbergi, mis kujutab endast kõrget mäge keset vanalinna. Mäe otsa saab minna kas jalutades mööda teed või siis liftiga. 28 kraadises kuumuses valisime meie sel korral liftiga sõidu. Lifti juurde jalutasime läbi kahe kalju sisse ehitatud jaheda tunneli, mis olid natuke valgustatud, kuid siiski üsna hämarad. Lifti kasutamine ülesse ja alla maksis 13.- meie perele.

Vaated on muidugi väga vinged: vanalinn oma punaste katustega majadega, taamal suured mäed, vana kellatorn kohe käeulatuses, linnast läbi jooksmas jõekene nimega Mur, millel palju-palju sillakesi. Kindlasti samuti igati väärt külastus! 

Austerlased on jätnud külalislahke ja sõbraliku rahva mulje. Kui õhtul on aega vaadata mõnda filmi telekast, siis peab arvestama, et kõik on saksa keeles helindatud. Kui sellest faktist üle saada, siis kannatab ka telekat täitsa vaadata. 

Kuna austerlased on valdavalt katoliiklased, siis kirikuid võib näha väga sageli ning ka väiksemates asulates. Sõites mööda looklevaid mägiteid, mis siiski on korralikult asfalteeritud ning märgistatud, näeb kirikuid ka mägede külgedel või lausa mäe otsas. 

Perega söömas käisime selle toreda päeva lõpetuseks ühes aasia buffees, mis pakkus sushit, igasugu aasia toite, magusaks eri valikut. Seega kui kõht on väga tühi, siis teeme reisidel alati mõne buffee tiiru ka, et igaüks saaks süüa palju ning seda mida soovib. 

Järgmiseks suundume Viini, kus ööbime kolm ööd. Oleme Viini külastanud ilma lasteta 2016. aastal. Tegime siis jalgsi või ühistranspordiga liikudes kiire citybreak'i. 

Meie seltskonnaga liitus Viinis viies liige, kes Eestist läbi Helsingi Viini lendas. 

VIIN, AUSTRIA

Viin, Austria pealinn, on kindlasti väärt mitmeid päevi uudistamiseks ja erinevate vaatamisväärsustga tutvumiseks. Linnapildis peegeldub väga palju ajalugu ning selle nägemiseks tasub kindlasti Viinis ringi liikuda. 

Meie perel möödus terve päev Viini peamises vaatamisväärsuses - imekenas Schönbrunni lossis, mida 18. sajandil kasutas suveresidendina ka Marie Theresia, kes oli viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh. Tal oli kolm last, kellest ilmselt kurikuulsaim on Marie-Antoinette. Lossis on paljud toad ning põhjalik ajalugu seotud ka Austriat kõige pikemini valitsenud monarhi Franz Joseph I ning tema armasa naise Elisabethiga, keda kutsuti Sisiks. Paar abiellus, kui Sisi oli vaid 16-aastane. Franz Joseph armastas oma naist väga, kuid Sisi poolt ei olnud asi nii selgepiiriline. 

Me sõitsime lossi juurde autoga - parkla on kohe lossi juures, kuid parkimine ei ole muidugi väga odav. Meie elukoht on linna südamest lihtsalt liiga kaugel ning ühistranspordiga seiklemiseks oleme selle kuumaga liiga laisad. Pealegi on pärast pikka päeva mõnus istuda jahedust pakkuvasse autosse, et oma peatuspaikka tagasi sõita.

Lossi aed on tasuta ning selle jaoks ei ole vajalik piletit osta. Aed on imeilus jalutamiseks, purskkaevude pügatud puude ja põõsaste ning kenade lillede imetlemiseks, vilus istumiseks, jäätise nautimiseks. 

Kui soovite külastada lossi ning veel mõningaid aedu, ruume, siis peate otsustama, millises ulatuses ning mida näha soovite ning mille eest pileti ostma peate. Me ostsime klassikalise piletipaketi. Lossis sees on pildistamine ja filmimine keelatud. Pilet annab õiguse kaasa saada ka audiogiidi, mida ma täiskasvanutele kindlasti soovitan - väga informatiivne. Huvitav, kas mõni tegelane minevikust öösiti lossis ka kummitab, kui kõik jääb vaikseks ning turistide hordid ei tungele vaatama, kuidas ammustel aegadel söödi-joodi või millises voodis magati või keegi suri.

Meie pilet sisaldas ka labürindi külastust lossipargis. Labürindiks kujundatud ning pügatud kõrged tihedad põõsad, millest üle ei näe, pakuvad närvikõdi, kas ikkagi leiad väljapääsu. 

Pisipiiga suurel soovin käisin temaga koos Scönbrunni loomaaias ning teised pereliikmed külastasid sel ajal mäe otsas otse lossi vastas asuvat Gloriette', millelt avaneb imekaunis vaade Viinile. Loomaaed väärib kindlasti külastamist, kuid pilet on taas vajalik. Mulle endale meeldis väga hiidpanda, pisipiigale meeldis kõik. :) 

Teisel päeval Viinis külastasime suuremat kaubanduskeskust, kuna meid huvitas, mida pakub ja milliste hindadega TK Maxx. Kõik leidsid endale midagi, kuid soodustusteks peab kindlasti sale silte jälgima. Üldiselt hea koht riiete ja jalanõude šoppamiseks. Siis käisime veel toidupoes (valida kas Spar, Billa, Lidl vms), et homme hommil muna-peekonit teha. 

Ja siis otsustasime ülejäänud päeva veeta lastele ja suurtelegi toredas kohas - Viini lõbustuspargis (Prater Wien). Seal on vanim vaateratas, mis teeb aeglaselt tiiru umbes 15 minutiga, võimaldades Viinile kena vaade saada. Lisaks on olemas kõik lõbustuspargis olema peavad atraktsioonid: õuduste majast Ameerika mägedeni, põrkeautodest suhkruvatini.

Samas kohas on ka Madame Tussauds' muuseum, mille külastamine suurema perega ei ole samuti rahakohtisõbralik, kuid puhkusel ikkagi vahva. Varasemalt oleme vahakujusid imetlenud New Yorgis ning Los Angeleses. 

Tasuda tuli sel korral aga sularahas, kuid sain selle üle platsi sularahaautomaadist välja võtta (ja ilma lisatasudeta). Muuseumis on palju kuulsaid inimesi: heliloojaid (Mozartist Haydenini), näitlejaid (Jonny Deppist Audry Hepburnini), muusikuid, talisportlasi, kuninganna Elizabeth II, minu lemmik Benedict Cumberbatch, Obama, Churchill, kohalikke kuulsusi jne. 

Kui ringirändamine on teinud näljaseks, tasub seal samas ka süüa. Kohti on ning valikut ka. Meie valik ei olnud keeruline: sõime samas kohas ka aastal 2016: Cafe Riesenrad. Me sõime kreeka salatit ning tuunikala salatit, lapsed sõid burgerit, piisipiiga pastarooga. Ja ilmtingimata, rõhutan ilmtignimata peate proovima Viinis ka apfelstrudelit ehk õunastruudlit. Ülimaitsev magustoit koos portsu vahukoorega viib keele alla.

Kui Asutrias autoga ringi sõidate ning soovite kasutada kiirteid, siis tasub meeles pidada, et mõned teed võivad olla tasulised. Aga tolli maksmine ei toimu teel olles, vaid vajalik on osta kas digitaalne või nö kleepsuna ettamakstud vignette. Digitaalset vignette'i saab mugavalt osta interneti teel, kuid see hakkab kehtima alles 14 päeva pärast ostmist. Seega meie käisime selleks ostuks  bensiinijaamas nimega OMV. Kahjuks ei ole võimalik seda osta lühemaks perioodiks kui 10 päeva. Ilma selleta aga kiirteedel sõita kindlasti ei tohiks, sest hilisemaid trahvinõudeid tasuda ei soovi tegelikult keegi. 

Üks tore lugu ka. Hakkan mina siis ühel hommikul korteris toimetama, et enne pikemat sõitu perele peekonit ja muna praadida. Meespool tõi üle tee kohvikust juba kohvi, et ma ikka motiveeritud oleksin. Praen peekoni koos mingi vorstiga, mis külmikust leidsin - oli varasemast üle jäänud. Uurin veel, millist muna keegi soovib: kas munapurtu või praetud, ja siis löön esimese muna pannile. Ei õnnestu - kuidagi väga tihke ja kõva. No proovin teist korda veel, koort natuke pudeneb pannile ning munalt tuleb mütsike peast ära. Ja mida ma näen: see muna on täiesti kenasti keedetud! :) Nii et eelmisel päeval ostsime poest kaks  kuue munaga karpi keedumuna. Kas pole tore!

PRAHA, TŠEHHI

Tšehhi imekena vanalinnaga pealinn Praha tervitas meid pilves ilmaga ning vihmahoogudega. Ilm jäi selliseks ka järgmistel päevadel, kuid kui vahepeal päike säras, oli tõeliselt kuum. Praha majutab väga eriilmelistes majades lausa 1,3 miljonit elanikku. Lisaks külastavad linna tohutud turistide hordid, kes kindlasti lähevad tunglema vanalinna, et näha ajaloolist kivist Karli silda (ing keeles Charles bridge), võimast kindlust ning Raekoja platsil Raekoja seinal astronoomilist kella, mis täistundidel erinevaid hääli teeb.

Tšehhi, kuigi olles Euroopa Liidu liige, on jäänud kasutama oma raha - tšehhi krooni CZK -  ning kurss euro suhtes ning soodasamad hinnad teevad ka ostlemise Tšehhis soodsaks. Tšehhis kiirteedel sõites peab arvestama, et need võivad olla tasulised, kuid õigus selleks tuleks lunastada näiteks interneti teel digitaalse vignette ostmisega. Selgus, et selles riigis hakkab see kehtima koheselt ostu hetkel, seega on see kõige mugavam viis.

Valisime Prahas kolmeks ööks ööbimiskohaks korteri Invalidovna piirkonnas. Autoga liikudes peab kindlasti ette uurima, kuhu ning mis raha eest saab auto jätta. Meie ööbimiskoht osutus korteriks suure kortermaja esimesel korrusel. Aknad olid trellitud, kuid rõdul sai istuda, kuivatada riideid, mis said puhtaks korteris olevas pesumasinas, igal oli oma voodi, köök oli sisustatud kõige olulisega. Autoparkla oli kohe üle tee värava ning koodlukuga suletaval platsil, mis teisel päeval paljastas lisaks mõnele üksikule seal seisvale autole ka vähemalt kolm-neli kõutsi moodi kassi, kes päikse käes või puu varjus peesitasid.

Esmapilgul meenutas kogu see kant suurte kortermajadega ning grafiti joonistustega seintel Lasnamäge, kuid peab ütlema, et elu kulges siiski väga rahulikult, õhtul kõhedaid hääli õuest ei kostnud ning inimesed kulgesid oma igapäevases rütmis. Käisime ka lähedalasuval mänguplatsil, kus pisipiiga endale peagi väikese mägnusõbra leidis. Lapsed on ikka igal pool ühesugused: mängivad, rõõmustavad, jutustavad, ronivad. Keelebarjäär muidugi oli, kuid pisipiiga patras inglise keeles "noonooo, kamm-kamm, plei, jes, jes" ning kõik asjad said tehtud. 

Prahas soovitatakse lastega peredel kindlasti külastada Praha loomaaeda. Järgmise päeva planeerisimegi loomaaias veeta, kuna see oli ainuke päev, kus ilmateade lubas ilusat ilma peaaegu õhtuni. Kuigi parkla leidmine oli esialgu veidi segadusttekitav, siis kohale me saime. Pilet koos parkimisega meie perele läks kokku maksma ca 40 eurot. 

Loomaaed ise oli tõesti külastamist väärt ning pakkus head võimalust samme koguda ning põhjalikku loomariigi uudistamist. Väga hästi läbimõeldud ning planeeritud loomapark võimaldas loomi näha erinevatelt külgedelt. Armsad surikaadid siblisid ringi sisse ning välja ning veel armsamad pisikesed pojakesed nende järel. Neid oleks küll tahtnud kaisutada. Elevantide elukeskkond oli samuti väga suur ning elevante ka palju: nii väikeseid kui suuremaid. Elevantide elu-olu tutvustamisele oli üldse pööratud rohkem tähelepanu ning loomaaia pinda. 

Majesteetlik tiiger oli tükk aeg kaugemal puude vilus varjus, kuid otsustas tulla siis läbi klaasi jõllitavate inimeste lähedusse, et ennast veesilmas mõnusalt jahutada. Kes nüüd kiire oli, sai ise teha pilte piltpostkaardile. Meie ka!

Kindlasti pakkus toredust sipelgasiilide uudistamine, kellest üks magas sügavat päevaund, ning teine käis oma puuris edasi-tagasi. Kaelkirjakud, sebrad, erinevad kitsed (s.h. mägikitsed mööda looduslikku kaljuseina ronimas koos oma poegadega), flamingod, maod, ahvilised, maod, tore ülisuur inimeste poole seljaga istuv gorilla jne jne. Kahjus oli aga suletud ämblikke maja ning punast pandat meil ka ei õnnestunud näha - oli vist kuskile varju läinud.

Nagu loomaaias ikka, siis oli ka seal erinevaid söögi- ja joogikohti. Nii mõneski oleks maksta saanud ainult sularahas. Aga meie valisime puhkamiseks ja kehakinnitamiseks ühe koha, kus toit oli juba valmis tehtud ning anti kohe küsimise peale kätte. Loomaaiast väljusime esimeste vihmapiiskade saatel.

Järgmisel hommikul ladistas vihma nagu oavarrest. Pärast mõningast mõtlemist otsustasime külastada ühte outleti, mida meile soovitati. See asub üsna Praha lennujaama lähedal ning kannab nime POP (mis on lühend Premimu Outlet Prague'st). No ei saa ju alustada päeva ilma kohvita erinevates vormides, kui esimese asjana põrkud kaubanduskeskuses Starbucksiga. Siis jalutasime vanade autode näitusel, kust oleks soovi korral saanud kohe auto ka kaasa osta. Pärast seda käisime poodides: pisipiigale meeldis väga mesilase Maya mänguasjapood, mulle spordiriiete pood. Väidetavalt on selles kaubanduskeskuses kõik brändid 30 kuni 80 % soodsamad. 

Samas kaubanduskeskusest leidsime veel toreda dinosauruste maailma. Kolm-neli ülisuurt dinosauruste skeletti, üks väga suur T-Rex, mis valmistati näituse jaoks filmistuudios, põhjalik info, kuidas ja kus dinod elasid, kuidas me nendest praegu nii palju teame ning kuidas nad arvatavasti hukkusid. Siiski oli hind viieliikmelisele perele sellise väljapaneku eest üsna krõbe, kuid väljapanek oli siiski huvitav ning vihmase ilma aeg sai sisukalt veedetud. 

Õhtul aga, kui vihm oli taandunud, päike väljas ning kindlaks tehtud, et vanalinnas maa all on suur parkla, kuhu saab auto jätta, võtsimegi suuna UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Praha vanalinna. Kui maa alt välja saime läbi natuke kummaliste koridoride, põrkusime kokku tohutu rahvahulgaga, kes kõik omavahel juteldes siia-sinna jalutasid. Taamal oligi kohe näha Karli silda, mis pärineb keskajast, on kivist ning oma kaarja kujuga võimaldab jalgsi liikujatel minna üle Vlatava jõe. Sillal liikudes peab arvestama tohutute inimsummadega ning sillal müügitegevusega tegelevate äritsejatega, samuti võid lasta endast joonistada kümne minuti jooksul karikatuurse joonistuse. Paha ei tee kindlasti ka silma peal hoidmine oma rahakotil ja muul väärtuslikul, et see kuidagi kogemata ja märkamatult sillal omanikku ei vahetaks. 

Mina ajasin oma joru, et kindlasti peame minama ka Raekoja platsile, et oma silmaga ära näha astronoomiline kell. Ülipopulaarne turismimagnet koondab enda juurde tohutult inimesi, kes täistundi oodates kellamängu näha soovivad. See on maailmas üks vanimatest kelladest, mis sedasi toimib, pärinedes aastast 1410. Kui Prahas juba olete, tasub seda kindlasti vaatama trügida. 

Nagu ikka vanalinnas, nii on ka Prahas väga palju söögikohti ning suveniiripoekesi. Meie ostsime kaasa paar magnetit, mis on meie traditsiooniks saanud, kui mõnes uues põnevas kohas käime. Lisaks on meil kombeks kodus seinal oleval suurel maailmakaardil nööpnõelakeste torkamine nendesse linnadesse ja riikidesse, mida oleme külastanud.

Enne Prahast ära sõitmist otsustasime, et maksu mis maksab - mina ja lapsed peame viimasel päeval ujuma saama. Kuna Tšehhi teatavasti mere ega ookeani liivarandu ei paku, siis võtsime suuna umbes 30 km kaugusele järve äärde. Jezero Lhota pakkus aga meie jaoks halba üllatust - kui olime lunastanud 100 CZK parkla pileti, selgus, et raha tuleb maksta ka kõikide inimeste eest, kes juurdepääsu järveveele soovivad. Aga sularaha oli meil juba otsas. See viis minu kui suure veearmastaja natuke tasakaalust välja, kuid lähedalasuvast asulast leidsime siiski ATM'i. Lunastanud lisaks 300 CZK eest sissepääsu meie perele, pääsesime ülerahvastatud järve äärde ja vette. Mulistasime mitu tundi ning siis premeerisime ennast jääjookidega. Ning siis asusime kolmetunnisele teekonnale Saksamaa poole.

ZIRNDORF, SAKSAMAA

Et sõit Münchenisse ei oleks veelgi pikem, olime planeerinud ühe öö peatuda väikeses Saksamaa linnakeses Zirndorfis. Jalutasime pärast kohalejõudmist sealses tillukeses vanalinnas ning jõe äärde ja tagasi. Järgmisel päeval pärast hommikusööki asutasimegi ennast edasi liikuma. 

MÜNCHEN, SAKSAMAA

Hotell Schleuses, Münchenis, peatusime kaks ööd enne kojulendamist. Olime broneerinud peretoa ning selgus, et see oli kahekordne - trepp viis ülakorrusele, kuhu saatsime magama poisid. Lähedalasuva teise hotelli restoranis sõime esimese päeva õhtupoolikul meie kallima, kuid väga nauditava õhtusöögi. Ma sain üle paari-kolme nädala nautida kala! 

Kolm meesreisijat meie seltskonnas kallutasid mind ja pisipiigat selles suunas, et valisime külastamiseks BMW Welt'i ja BMW muuseumi. Esimest võiks kirjeldada kui BMW ja Minide showruumi, kus meie seltskonnale pakkusid enim elevust motikad. Muuseum, mis väljas vaadates asus nagu hiiglasuures kausis, alustas BMW ajaloo algusest ning liikus tänapäevani. Kui võrrelda muuseumit Mersu muuseumiga Stuttgardis, siis BMW oma lühema ajalooga saab sisustada ka natuke väiksema ja kahvatuma muuseumi, kuid kuna perepilet ei ole väga kallis, siis huvi ja soovi korral võib siiski minna seda uudistama. Oma auto saab jätta kenasse moodsasse parklasse, parkimistasuga peab arvestama. 

Muuseumi vastas asub üsna diagonaalselt olümpiapark, mis ehitati Münchenis toimunud olümpiamängude jaoks. Meie seda küll külastama ei läinud, kuna tahtsime ära käia hoopis lennujaamas, et saada pilet ka vanemale pojale, kellele, nagu selgus lennule check-ini tehes, polnudki piletit väljastatud ning seetõttu ei saanud me ka check-ini talle teha. Ei tahtnud seda jätta lendamise päeva hommikuks, kus äkki oleks selgunud, et kohti enam polegi ning laps peaks sellelt lennult maha jääma.

Münchenis oli meie ööbimiskoha läheduses jalutamise kaugusel üks vahva vana loss koos lossipargi, tiigi, partide, hanede, rooside, jalutusradade ja jalutajatega. Käisime seal mõlemal õhtul jalutamas, parte jälgimas ning pargipinkidel istumas. 

Auto tagastamine lennujaamas, 50.- makse äraantava pagasi eest, turvakontroll ning lennule saamine läks varahommikul muretult ning kella poole üheks olime tagasi kodumaal oma reaalsuses. Oli väga tore reis, mille muljed veel settivad. 

“Not all those who wander are lost.”

“The world is a book and those who do not travel read only one page.”

Kasutatud kirjandus:

Silmaringi reisijuht. Saksamaa

Silmaringi reisijuht. Austria

Praha Top 10, autor Theodore Schwinke

Lugematult lehekülgi Interneti avarustest

Juuni 2022  Austrias, Tšehhis ja Saksamaal.