Teine eluaasta
Iseloomustamaks ühte täitsa tavalist nädalat umbes 1,4-aastase põnni askeldustest, kirjutan natuke meie päevadest…
Teisipäev 29.11 kell 17.00-18.00
Kella viie ringis õhtul on õhtusöögi-aeg. Pärast pikka õuesolekut on lapse isu hea, kuigi samal ajal on tal vaja tegeleda veel „saja muu asjaga” ehk siis mängida kahe tassiga, mis sisaldavad vett ja petti, ning teha kinni-lahti tühjaks saanud kommikarbi kaant.
Kella poole kuue paiku suundub laps emaga elutuppa mängima. Kõigepealt lühike kiikumine hiljuti saadud vahva kiikhobusega, siis on vaja autosid ritta laduda. Seejärel sööb ema mandariini ja see protsess hõlmab endas koorte ülelugemist ja seda, et poeg paneb talle tükid ükshaaval suhu ja lükkab näpuga järgi ka, kui muidu ei taha minna. Ise väga rahul ja heas tujus.
Umbes kolmveerand kuus vahetatakse mähet. Vahetamist vajav mähe õnnestub ilusti kätte saada, aga pärast pesemise protseduuri on keeruline jalga saada uut mähet ja nende otsa veel pükse ka. Lapsele meeldib kilgates eest ära joosta ja ema peab teda natuke aega taga ajama. Siis lubab ta end kinni püüda ja ema saab oma tahtmise läbi viia.
Enne kuute õhtul istuvad ema ja laps diivanile ning vaatavad eelmine päev ostetud kahte uut raamatut. Pildid on ilusad ja selged ja laps vaatab suure huviga, keerates ise lehti. Ema üritab ka lugeda pildi juurde mõnda üksikut lauset, mis raamatus on, aga põnn tahab lehti keerata omas kiiruses, mis ei jäta lugemiseks aega.
Kolmapäev 30.11 kell 7.15-8.15
Kell 7.15 istub laps veel pimedas toas omas voodis ja nutab-joriseb. Siis ronib emme kaissu natukeseks ja jutustab omas keeles ja umbes pool kaheksa tahab ülesse tõusta, mis näeb välja nii, et ta ronib üle voodiserva alla ja siis sirutab käe ema poole ja ema peab seega ka ülesse tulema.
Pärast mähkmevahetust ja riietumist kolmveerand kaheksa paiku on hommikusöögi aeg. Põnn nõuab enda istumapanemist oma söögitooli, millel on lauake ees. Seni, kui ema putru teeb, maitseb põnn petti, teeb haput nägu ja raputab pead. See on natuke võõras maitse tema jaoks, sest on siiani piima joonud (kuna pere elas pea aasta Soomes, siis seal oli laktoosivaba, mida Eestis pole õnnestunud leida, tundub, et ei talu nö tavalist piima).
Enne kaheksat asub põnn hea isuga sööma, petti eriti juua ei taha, võtab natuke hoopis vett. Joob ise, söök rändab suhu ema abiga.
Peale kaheksat on lapsel kõht täis ja ema peab söögitoolist ta välja tõstma. Enne, kui ta lapse maha paneb, peavad nad natuke imetlema köögis olevat lampi, mille poole laps näitab ja ise kavalalt naeratab.
Toas suundub laps üle vaatama oma mänguasju, laob neid lauale ritta ja siis põrandale. Siis kuulab oma rohelist konna-mängumobiiltelefoni, mis vahvalt heliseb. Liigutab end jalalt-jalale selles taktis. Vahepeal üritab käega tabada ema kohvitassi, kuid kui saab oma tassi ja oma lusika, kõlistab õnnelikult nendega.
Neljapäev 01.12 kell 14.30-15.30
Pärast lõunasööki võtavad ema ja pojaraas ette välja mineku. Poole kolme paiku hakkab ema lapsele sooje riideid selga panema. Mis taas näeb välja nii, et kõigepealt tuleb „teha nägu” nagu ajaks põnni natuke taga, ema paneb ennast seni riidesse ja teeb korda, siis saab ka põnni kätte. Kui kombe on seljas, istub laps maha ja ootab, millal saapad jalga pannakse. Siis müts ja laps on „valmis”. Siis koputab põnn panipaiga uksele, kust tuleb välja võtta tema jalutuskäru. Pärast seda patsutab välisust, kust tuleb välja minna.
Kolmveerand kolmest hakkab korteri ukse lukkude sulgemise protseduur, laps ootab seni, ise ei hakka trepist alla minema. Ja kui ema ütleb „opp!”, sirutab põnn käed ja nad võivad koos viiendalt korruselt alla minna.
Õues tahab põnn kohe istuda oma kärusse ja sõit võib alata. Ees on teekond sidejaoskonda, et postitada jõulu-kaarte sugulastele-tuttavatele. Ema valib sellise side, kuhu teab, et saab käruga sisse.
Laps vaatab huviga ringi, näitab käega autosid, linde, inimesi, jutustab omas keeles vahetevahel. Sides läheb kiiresti ja laps ei muutu kannatamatuks.
Pärast sidest väljumist kolm läbi küsib ema, kas põnn tahab ka ise käia. Sellega ollakse nõus ning ema tõstab lapse kärust välja, võtab käest kinni ja lähebki jalutamiseks. Aeglaselt jalutavad nad kodu poole tagasi.
Kui lapsel tekib suur tahtmine minna jalaga katsuma sõidutee äärekivi, aga ema ei lase, siis enne veel, kui jonn tuleb, võtab ema lapse ümber kinni ja räägib rahulikul häälel, miks ei tohi seda teha. Laps kuulab, teeb häälitsusi nagu oleks nõus ja pärast seda istub hea meelega kärusse tagasi, et jalgu puhata.
Reede 02.12 kell 18.00-19.00
Kuus läbi õhtul jõuavad põnn, ema ja isa Järve Selverisse Sarveotsa Pubisse, et koos õhtust süüa. Svenile on seal võimalik võtta söögitool, ta istub seal ja vaatab rahulikult ja väga uudishimulikult kõike, mis teda ümbritseb: inimesi, kes on sööma tulnud, teenindajaid, kes sööke viivad ja taldrikuid koristavad, baaridaami….
Enne poolt seitset saavad isa ja põnn sööma asuda. Lapsele on tellitud supp, mis on vanemate palvele vastu tulles püreestatud. Maitseb lapsele väga hästi ja sööb ära kogu väikeses kausikeses oleva supi. Siis saab ka ema oma söögi kallale asuda.
Seitsme paiku on pere õhtusöögiga ühele poole saanud ja laps natuke ka rahutuks muutunud, tahaks oma söögitoolist maha ja minna ringi käima. Ema ühe käe otsas, isa teise, astub väike mees tähtsa näoga pubist välja.
Laupäev 03.12 kell 10.25-11.25
Põnn on autos oma turvatoolis turvavööga ilusti kinni. Tundub, et on sellega ilusti harjunud, et taha kuhugi minna ega protesteeri selle vastu. Kui auto hakkab sõitma, vaatab hoolega aknast välja enamuse ajast.
Kolmveerand üksteist jõuab pere Juku mänguasjade poodi, et minna vaatama-ostma lapsele mänguasjade-kasti, mis kõik ilusti ära mahutaks (seega kast peab olema suur). Laps istub ostukärus, näitab riiulitelt oleva kauba poole ja mõne kohta teeb sellist nõudlikku häält, mis tähendab, et tahaks seda oma kätte saada.
Hiiglasuur sinine mänguasjade kast leitud, suundutakse kassa poole. Laps tahab seda aga kangesti oma kätte ja sülle. Kuna see on liiga suur, siis ema-isa räägivad, et see on väga suur ja ei mahu talle sülle. Mille peale laps hakkab nutma. Ja vanemad arvavad, et on parem temaga poest välja minna. Isa võtab põnni sülle ja nad lähevad õue, ema maksab kauba eest. Õues laps rahuneb kohe, jalutab isa käest kinni hoides autosse ja laseb end oma turvatooli panna. Nutt on ununenud.
Poole 12 paiku jõuavad põnn ja ema-isa kodu ette tagasi, ema võtab ostetud mänguasjade kasti, isa lapse ja sedasi seisab ees tee viiendale korrusele. Treppidest. Laps näeb, et ema võtab omal mütsi peast ja üritab enda oma ka ära sikutada.
Pühapäev 04.12 kell 10.05-11.05
Kümne ringis hommikul on põnn kodus koos isaga, ema on läinud lähedal asuvasse ujulasse ujuma. Tunnikeseks. Laps ei nuta, kui ema on ära läinud, on natuke isa süles ja siis nõuab raamatute vaatamist. See tehtud, uurib tükk aega ja põhjalikult oma soki all olevaid mummukesi (neid, mis aitavad mitte kukkuda, nö pidurdusmehhanism).
Seejärel mängib laps oma asjadega, tõstab neid suurest kastist välja, paneb tööle muusikaga mänguasju, alati isa poole vaadates, et kas too ka ikka vaatab. Põnn kiigutab end jalalt-jalale muusikat kuulates. Siis poeb kappi, kus on peidus kaks patja, paneb pea patjadele ja pikutab natuke aega.
Pool 11 läbi küsib isa pojalt, kas teeks jogurti-söömist ka? Mille peale laps kohe innukalt „mämm-mämm” ütleb, võtab isal käest ja suunab ta koheselt köögi poole. Laps istub söögi ajal oma söögitoolis, põlleke ees riiete kaitseks.
Enne 11 jõuab ema koju ja laps lehvitab talle rõõmsalt uksel. Seni, kui ema üleriided ära võtab, läheb laps aga elutuppa isa juurde, et temaga koos mängida.
Esmaspäev 05.12 kell 20.05-21.05
Ema ja põnn on pimedas magamistoas. Kaheksast on pesemised-riietumised tehtud ja laps hakkab ööunne minema. Ta pikutab ema kõrval suurel voodil ja patrab omas keeles, keerab ja pöörab ennast, nahistab ja kahistab, vahepeal tõuseb vaatama öölaual helendavat kella. Siis otsustab, et võiks ikkagi sokid jalast ära võtta ja kukub neid ära kiskuma.
Õhtul magamajäämise peale kulub alati tund, sest nagu ema ütleb, lapsel on vaja vist kõik päevasündmused veel üle rääkida (on ainult meie süü, et me veel aru ei saa, mida ta räägib). Vahepeal tuleb natuke jorinat ja torinat ja lausa nuttu siis, kui ema üritab teda natuke kinni hoida, et ta rahuneks.
Siis üheksa paiku keerab ta ennast risti voodisse, paneb pealae ema kõhu vastu ja varsti nohisebki magada.
Teisipäev kell 10.30-11.30
Põnn on kümnest saadik Trikatrei mängutoas Mustamäel. Laps on natuke juba harjunud kolme suure ruumiga, kus palju mänguasju ja kõik sellised, mida kodus pole. Suure huviga krutib ta mängupliidi nuppe, paneb ükshaaval ahju kõik, mis kätte saab, seal hulgas kurgi- ja tomativiilud (plastmassist siis muidugi), noa ja kahvli ning ühe poti kaane. Vahepeal võtab telefoni, kuulab natuke, ja siis paneb asju ahju edasi.
Suur roosa auto on tore, et seal istuda ja signaali lasta. Jalgadega lükata veel ei oska ja edasi saab vaid siis, kui ema aitab.
Kolmveerand 11 on jogurti-söömise aeg. Ema on jogurti kaasa võtnud ja laps istub diivani peal ilusti paigal ja sööb hea isuga. Pärast seda vahetatakse mähe ja mäng võib edasi minna.
Seltsiks tuleb kuu vanem tüdruk koos oma emmega. Alguses tegelevad lapsed oma asjadega, ühe enam aga ka teist jälgides. Siis üritab poiss aeg-ajalt tüdrukut katsuda, mis kipub rohkem löömise moodi välja nägema, aga seda kindlasti meelega ei ole.